HAMLET JA „HIIRELÕKS“
Hamlet kahtlustas, et tema perekonnas on toimunud hirmus kuritöö, kuid tal ei olnud selle kohta selgeid tõendeid peale kohtumise oma isa vaimuga.
Juhuslikult kohtas ta näitetruppi, kellele jutustas ümber kuritöö loo nii nagu ta seda ise arvas olevat sündinud. Hamlet palus näitlejatel see lugu etendusena ette kanda. Etenduse nimeks pani ta „Hiirelõks“.
Tema lootus seisnes selles, et kui näitlejad hästi mängivad, siis kohal viibivad süüdlased reedavad end oma käitumisega ja lähevad seega lõksu.
Hamlet palus näitlejatel:
- rääkida selgelt ja loomulikult
- vältida liigset žestikuleerimist
- hoida kirge kontrolli all
- sobitada tegu õige sõnaga
- peegeldada elu tõetruult.
Näitlejad tegid Hamleti juhatusel proovi ja neil tuli kõik hästi välja.
Kui toimus „Hiirelõksu“ etendus, olid kahtlusalused kohal, ja kõik saigi Hamletile selgeks! Lõks toimis!
See on hea näide näitlejate ja teatri väest - see puudutab lähedalt ja toob tõe pinnale. Teater on nagu peegel.